Plaanide puudumine on tavapärane olukord — eriti vanema hoonefondiga majadel. Esmalt teeme kontrollmõõtmised kohapeal ja kontrollime, kas arhiivist leitavad vanad inventariseerimisjoonised vastavad tegelikkusele. Kogemus näitab, et ehitusaegsed joonised ja tegelik hoone erinevad tihti märkimisväärselt. Kui jooniseid pole üldse olemas, siis oleks mõistlik teha 3d mõõdistus — see on esimene ja vajalik samm enne projekteerimist.

Trepp on katusealuse väljaehitamisel üks kõige alahinnatud otsuseid — ja üks kulukamaid vigu, kui see valesti lahendatakse. Trepp ise võtab koos mademetega 6–8 ruutmeetrit põrandapinda, mis on sisuliselt väike tuba. Paljud omanikud avastavad selle alles projekti käigus.

Ideaalne asukoht on esiku ja elutoa vahel — trepp loob loogilise liigenduse, kus esikust saab otse üles minna läbi nn puhta tsooni. Tähtis on vältida olukorda, kus trepp asub nn mustas tsoonis — ehk seal, kus tulete väljast sisse, võtate jalatsid jalast ja kus on porivaip. Sealt läbi magamistuppa minek ei ole mugav ega hügieeniline.

Viilkatuse puhul on optimaalne paigutada trepp hoone keskele — nii saab mõlemale poole katuse alla võrdväärsed toad. Kui trepp läheb hoone otsa, jääb üks pool katusealusest halvasti kasutatavaks.

Mõnikord nõuab trepi õige asukoht väikest vintskapi lisamist — see lahendab nii pealöömise probleemi kui annab trepikojale loomulikku valgust. Vannituba trepi alla planeerida tundub ahvatlev, kuid enamasti see lihtsalt ei mahu — ja kui mahub, siis napilt ning ebamugavalt.

Trepi asukoht mõjutab kogu alumise ja ülemise korruse planeeringut — seepärast alustame sellest küsimusest alati projekti alguses, mitte lõpus..

Saab — aga piiratud ulatuses, eriti Tartu ja Tallinna miljööväärtuslikel aladel. Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus lubab tavaliselt harjast natuke tõsta, kuid mitte nii palju, et proportsioonid naabermajadest oluliselt erineksid. Täpsed reeglid ei ole kirjas — see on läbirääkimiste küsimus, milles meie büroolt on varasem kogemus. Tähtis on teada: eluruumina saab katusealust arvestada ainult siis, kui üle 2,5 meetri kõrgune ala on suurem kui alla 2,5 meetri jääv osa. Kui see nõue ei täitu, jääb ruum abiruumiks — mis mõjutab nii kasutusluba kui ka kinnisvara väärtust.

See sõltub nii sarikate sammust kui ka akna laiusest. 60 cm laiune katuseaken mahub enamasti olemasolevate sarikate vahele probleemita. Laiemad aknad — 90 cm ja rohkem — nõuavad juba konstruktiivset lahendust, kus arhitekt ja insener töötavad koos. Hindame sarikate seisukorra ja sammud projekti alguses ning pakume välja lahenduse, mis toob katuse alla maksimaalse valguse.

Üldiselt jah — päikesepaneelid on kergemad kui lumekoormus, millele katuseid arvutatakse. Praktikas ei ole see takistav probleem. Küll aga tuleb arvestada, et kui katusealune ehitatakse samal ajal välja, on mõistlikum katus täielikult uuendada — vana katusekatte eemaldamine ja uue konstruktsiooni rajamine on ehitajatele lihtsam ja odavam kui osalised parandused olemasolevale katusele.

Miljööväärtuslikel aladel on piirangud rangemad, kuid mitte absoluutsed. Vintskappide (ehk katuseakende) lisamine on sageli lubatud — üldreeglina kuni kolmandik katuse pikkusest tänava poolt, mõnikord rohkem aia poolel. Katusekuju oluline muutmine on läbirääkimiste teema ja sõltub sellest, kuivõrd uus lahendus sobib piirkonna üldise ilmega. Uurime KOV-i nõuded ja piirangud välja juba enne projekteerimist, et ei kulutaks asjatult aega ega raha lahendusele, mis ei läbi kooskõlastust.

Vahe on oluline — see mõjutab kasutusluba, kinnisvara väärtust ja ka seda, kas saad ruumi üürile anda. Eluruumi nõuded: lakke kõrgus peab olema vähemalt 2,5 meetrit rohkem kui poolel põrandapindalast, ruum vajab akent (loomulik valgus), ventilatsioon peab vastama normidele. Kui katusealune jääb nendest nõuetest alla, klassifitseeritakse ruum abiruumina — seda saab kasutada, kuid mitte seadustada elupinnana. Projekti alguses analüüsime, kas konkreetse hoone puhul on eluruumide nõuded täidetavad ja milliste lahendustega.

Esimene samm on projekteerimistingimuste küsimine kohalikust omavalitsusest — sealt saad teada, millised piirangud sinu hoonet puudutavad. Paralleelselt tasub rääkida arhitektiga, kes hindab hoone seisukorra ja selgitab välja, mis on tehniliselt võimalik. Meie büroost saad mõlemad korraga — esimene konsultatsioon on tasuta ja kohustuseta.