Maamaja renoveerimine — 2 klassikalist probleemi, millega peaaegu iga majaomanik kokku puutub
Maamaja renoveerimine — 2 klassikalist probleemi, millega peaaegu iga majaomanik kokku puutub
Fassaad, katus, soojustus — need on maamaja renoveerimise nähtavad osad. Neist räägitakse palju ja nende lahendused on suhteliselt sirgjoonelised.
Aga on kaks probleemi, mis tulevad peaaegu alati üllatusena. Mitte sellepärast, et need on keerulised — vaid sellepärast, et neile ei mõelda ette. Ja just need kaks otsust mõjutavad kõige rohkem seda, kas renoveeritud maja tunneb end päriselt koduna.
Probleem 1 — Katusealune on väljaehitamata. Aga kuhu paigutada trepp hoones sees?
Maamajadel on sageli kasutamata katusealune — potentsiaal magamistubadeks, lastetubadeks, kabinetiks. Paljud majaomanikud otsustavad renoveerimise käigus selle ruumi kasutusele võtta.
Ja siis tuleb küsimus, millele keegi pole eelnevalt mõelnud: kuhu läheb trepp?
See tundub lihtne küsimus. See ei ole lihtne küsimus.
Miks trepi asukoht on kogu maja planeering?
Trepp võtab koos mademetega 6–8 ruutmeetrit põrandapinda. See on sisuliselt väike tuba, mis kaob alumiselt korruselt. Paljud omanikud avastavad selle alles projekti käigus — ja siis selgub, et ruumi, mida loodeti saada, on vähem kui arvati.
Lisaks ei ole trepi asukoht ainult matemaatika. See on kogu maja liikumisloogika küsimus.
Mida arhitekt trepi paigutamisel vaatab:
Puhas tsoon vs. must tsoon. Eestlased võtavad jalatsid jalast ukse juures. See piirkond — porivaiba koht — on nn. must tsoon. Ideaalne trepp ei lähe läbi musta tsooni, vaid asub puhtas tsoonis, kus saab sokkides liikuda. Vannituppa minek läbi porivaiba piirkonna ei ole lahendus.
Loogiline asukoht — esiku ja elutoa vahel. Kui trepp mahub esiku ja elutoa vahele, loob see loomulikku liigendust: tuled sisse, jätad jalatsid, lähed kas elutuppa või otse üles. Puhas, selge, funktsionaalne.
Viilkatuse puhul — trepp hoone keskele. Kui tegemist on viilkatusega maamajaga, on optimaalne paigutada trepp hoone keskele. Nii saab mõlemale poole katusealusest võrdväärsed toad. Kui trepp läheb hoone otsa, jääb üks pool halvasti kasutatavaks — liiga madal, liiga kitsas.
Vintskapp trepi kohal. Mõnikord nõuab trepi õige asukoht, et katusele tehakse väike vintskapp — see lahendab nii pealöömise probleemi kui annab trepikojale loomulikku valgust. See on väike investeering, mis teeb suure erinevuse.
Vannituba trepi alla — enamasti ei mahu. See tundub ahvatlev lahendus. Praktikas aga trepi alla vannituba harva mahub — ja kui mahub, siis napilt ning ebamugavalt.
Soovitus: enne katusealuse väljaehitamise otsust joonista lihtne plaan alumisest korrusest ja vaata ausalt, kus trepp mahub nii, et ülejäänud toad ei kannata. Kui see on keeruline — see ongi märk, et arhitekti konsultatsioon on vajalik enne, mitte pärast.
Probleem 2 — Maaküte vajab ruumi, aga keldrit ei ole?
Maaküte on paljude maamajade renoveerijate soov — ja mõistlik valik. Madal energiakulu, mugav temperatuuriregulatsioon, pikaajaline investeering. Aga maaküte ei ole ainult torud maa sees. Seadmed vajavad eraldi ruumi majas sees. Ja siin algab probleem.
Miks eraldi ruum on kohustuslik:
Maakütte seadmed töötavad ja tekitavad heli. Sa ei taha, et sul elutoa nurgas on pidevalt surinaga külmkapp. Eraldi ruum on vajalik nii mugavuse kui tehnohoolduse jaoks.
Ideaalne maakütte tehnoruumi suurus on vähemalt 6 ruutmeetrit. Hädas saab ka 4 ruuduga, aga mitte väiksemaga — seadmed peavad mahtuma ja tehnik peab seal töötama saama.
Kus see ruum vanadel maamajadel on?
Enamasti kusagil. Vanadel maamajadel ei ole sageli keldrit üldse — hoone seisab õhutataval puitpõrandal või otse vundamendil. See tähendab, et tehnoruumi jaoks tuleb leida koht esimeselt korruselt. Ja see tähendab ruumiplaneeringu muutmist. Tüüpiline lahendus, mida arhitektid kasutavad:
Koridori või sahvri ümberplaneerimine tehnoruumiks — kui need on piisavalt suured ja sobivas asukohas.
Väikse juurdeehituse lisamine — mõnikord on lihtsaim lahendus ehitada maja külge väike eraldi tehnohoone või -nurk. See ei pea olema suur ega kallis.
Eeskojas või küttekolde ruumis — kui majas on vana ahikütte ruum, mis on kasutusest väljas, sobib see sageli ümber ehitada.
Küttesüsteemi valik mõjutab eelarvet rohkem kui maaküte ise?
Siin on üks detail, mida paljud ei tea ette: maaküte ja radikad ei sobi hästi kokku.
Maaküte töötab madala temperatuuriga. Madala temperatuuriga radikad peavad olema palju suuremad kui tavalised — muidu ei soojenda piisavalt. Suuremad radikad = suurem investeering ja nad näevad ka visuaalselt kohmakad välja.
Esimesel korrusel, kus keldrit ei ole, valatakse uus põrand ja paigaldatakse põrandaküte.
Teisel korrusel või katusealuses, kus põranda avamine on keerulisem, kasutatakse suuremaid radikaatoreid..
See on mugavam, esteetilisem ja pikaajaliselt tõhusam — aga ka suurem investeering alguses. Seda tasuks teada enne eelarve koostamist, mitte pärast.
Mida arhitekt soovitab maamaja renoveerijale?
Need kaks probleemi — trepi asukoht ja maakütte tehnoruumi leidmine — ei ole iseseisvad küsimused. Need on omavahel seotud ja mõlemad sõltuvad kogu hoone ruumiplaneeringust.
Klassikaline viga on lahendada need eraldi ja järjestikku: kõigepealt otsustatakse maaküte, siis hakatakse vaatama, kuhu tehnoruumi panna, siis selgub, et see sõi ära koha, kus trepp pidi olema.
Õige järjekord on järgmine:
Tee kõigepealt hoone mõõdistus — eriti kui vanaehituslikke jooniseid ei ole. Ilma täpsete mõõtudeta ei saa midagi planeerida.
Vaata kogu maja tervikuna — trepp, tehnoruumid, vannitoad, magamistoad. Kõik korraga, mitte ükshaaval.
Otsusta küttesüsteem enne ruumiplaneeringut — mitte pärast, sest see määrab, kui palju ruumi tehnoosa vajab ja kus see asuda saab.
Küsi projekteerimistingimused omavalitsusest — ruumiplaneeringu muutmine ja katusealuse kasutusele võtmine nõuavad mõlemad projekti ja enamasti ka ehitusluba.
Maamaja renoveerimine on pikk protsess. Aga need kaks otsust — kuhu läheb trepp ja kuhu läheb maaküte — tasub teha läbimõeldult ja koos, mitte kumbagi eraldi.
Projektbüroo Sport OÜ aitab maamaja omanikke kogu renoveerimisprotsessi vältel — mõõdistusprojektist ruumiplaneeringu lahendamiseni ja ehitusloa menetluseni. Esimene konsultatsioon on tasuta.
Soovid alustada?
LITSENSID
Tase Arhitekt 8
Eesti Arhitektide Liidu liige
Muinsuskaitselitsents
© Projektbüroo Sport OÜ - Raekoja plats 1, Tartu - Reg. 16851243
PUITHOONEKORDA.EE