Spordikeskuse vanem osa ehitati 1980ndate keskel ning hiljem on hooneid vastavalt vajadustele laiendatud ja uute funktsioonidega täiendatud. Suurem juurdeehitus tehti 2011. aasta paiku.

Alutaguse spordikeskuse rekonstrueerimisprojekti koostav arhitekt Tiit Sild vaatab kõigepealt seda, kuidas inimesed hoones liiguvad, kui ratsionaalselt kasutatakse olemasolevaid ruutmeetreid ning kas hoone kasutab ära oma asukoha potentsiaali.

Arhitekt Tiit Silla sõnul on praeguse olukorra üks põhjuseid see, et hoonet on aja jooksul tükkhaaval laiendatud ja ehitatud juurde nagu "lipp-lapi" peal. Selle tulemusena on tekkinud ebaloogilise kasutusega ruume ning hoone erinevaid funktsioone peab kohati mööda maja otsima.

Alataguse puhul ei ole arhitekt Tiit Silla hinnangul peamine probleem ruumipuudus. Suurem probleem on olemasolevate ruutmeetrite ebaratsionaalne kasutamine.

Hoones on palju pikki koridore, mille ümber paiknevad erineva suuruse ja kasutusega ruumid. Osa neist ei anna hoone tänasele kasutusele enam erilist väärtust.

See on aastate jooksul toimunud juurdeehitamise üks tagajärgi. Uue vajaduse tekkimisel on lisatud uus ruum või hooneosa, kuid kogu maja ruumiplaneeringut ei ole iga kord tervikuna ümber lahendatud.

Teine probleem algab juba spordikeskusesse saabudes.

Peasissepääs ja vastuvõtt ei moodusta praegu külastaja jaoks selget tervikut.

Arhitekt Tiit Silla sõnul toimub retseptsiooni minek praegu nurga tagant ja läbi parkla.

Uues lahenduses peaks hoone loogika olema inimesele arusaadav juba sisenemisel.

Kus on vastuvõtt? Kust pääseb majutusruumidesse? Kus asub söögisaal? Kuidas jõuab sauna ja teiste spordikeskuse funktsioonideni?

Arhitekt Tiit Silla sõnul peaks hoonet olema lihtne „lugeda“ – põhifunktsioonid ja nendevahelised liikumisteed peaksid olema külastajale arusaadavad ilma, et ta peaks neid mööda maja otsima.

Spordivarustuse laenutus näitab hästi, kuidas halb ruumiplaneering mõjutab ka spordikeskuse igapäevast tööd.

Praegu paikneb laenutus vastuvõtust eraldi. Talvel peab töötaja liikuma retseptsiooni ja laenutuse vahel ning käima selleks ka väljas.

Arhitekt Tiit Silla sõnul soovitakse laenutus tuua peahoonesse vastuvõtu juurde. Siis saaks üks töötaja vajadusel teenindada nii retseptsiooni kui ka laenutust. Praeguse lahenduse puhul võib tekkida vajadus kahe inimese järele või peab üks töötaja pidevalt kahe koha vahel liikuma.

Seminariruumi keskel paikneb konstruktsioonipost.

Arhitekt Tiit Sild tõi välja, et sellise olukorra vältimiseks oleks tulnud kandekonstruktsioon omal ajal teisiti lahendada.

Rekonstrueerimisel tuleb nüüd arvestada olemasolevate kandekonstruktsioonidega ning hinnata koos konstruktoriga, mida on võimalik muuta.

See on üks koht, kus rekonstrueerimisprojekt erineb uue maja projekteerimisest: arhitekt ei alusta tühjalt lehelt, vaid peab uue ruumilahenduse sobitama olemasoleva konstruktsiooniga.

Alutaguse spordikeskuse üks suuremaid eeliseid on selle asukoht.

Keskust ümbritsevad männimetsad, nõlvad ja spordirajad.

Olemasoleva hoone majutusruumides seda eelist aga peaaegu ei kasutata. Hetkel on tegemist sisuliselt hotellifunktsiooniga hoonega, kuhu inimesed tulevad ööbima, kuid aknad mõjuvad pigem väikeste „laskeavadena“.

Rekonstrueerimisel saab vaadata, kas ruume on võimalik rohkem ümbritseva keskkonna poole avada – suuremate akende, paremate vaadete, terrasside või rõdude kaudu.

Olemasoleva hoone puhul on sama oluline otsustada, mida mitte muuta.

Arhitekt Tiit Silla hinnangul on mitmed Alataguse spordikeskuse funktsioonid juba praegu suhteliselt hästi paigutatud. Näiteks söögisaal ja köök ning osa majutusruumidest saavad jääda suuresti praegusesse asukohta.

Kõige suurem segadus on avalikus osas: sissepääsu, vastuvõtu, abiruumide ja nendevahelise liikumisega.

Sekkumise ulatust mõjutab ka eelarve. Arhitekt Tiit Silla sõnul saab väikese eelarvega parandada eelkõige hoone tehnilist seisukorda, kuid suurema ambitsiooni ja eelarve korral saab tegeleda ka ruumiplaneeringu, kasutusmugavuse ja hoone välisilmega.

Spordikeskuse vajadused muutuvad ka tulevikus.

Seetõttu ei saa uut ruumiplaneeringut teha ainult tänase ruumide nimekirja järgi.

Arhitekt Tiit Silla jaoks on oluline, et hoone põhiloogika töötaks: sissepääsud, koridorid ja ruumidevahelised ühendused peavad võimaldama hoonet kasutada ka siis, kui mõne ruumi funktsioon tulevikus muutub.

Näiteks majutusruum võib tulevikus saada teise kasutuse, kuid selleks ei peaks olema vaja kogu hoone liikumissüsteemi ümber ehitada.

Alataguse spordikeskuse rekonstrueerimisprojekti eesmärk ei ole seega olemasolevat hoonet lihtsalt remontida. Eesmärk on parandada konkreetsed probleemid, mis on aastate jooksul tekkinud: vähendada ebaratsionaalset koridoripinda, muuta sissepääs ja vastuvõtt loogilisemaks, tuua omavahel seotud funktsioonid kokku ning kasutada paremini ära Pannjärve asukohta.

Vana maja renoveerimisel ei pea kõike olemasolevat muutma. Muuta tuleb eelkõige seda, mis enam ei tööta.