KORTERMAJA RENOVEERIMISPROJEKT
Korteriühistu suurim mure ei ole ehitamine, vaid ametnikud ja paberimajandus.
Meie võtame suhtluse Päästeameti ja linnavalitsusega enda peale, et saaksite majale ehitusloa ja pangast probleemivabalt renoveerimislaenu.
Terviklikud renoveerimisprojektid (Fassaadi ja vundamendi soojustamine, katuse vahetus ning küttesüsteemid).
Lahendame vaidlused ametnikega (Leiame kompromissi Päästeameti, KOV-i ja miljöönõuete vahel).
Viime andmed Ehitisregistriga vastavusse (Mõõdistame maja ja teeme paberid korda).
Seadustame omavolilised ehitused (Väljaehitatud pööningud ja muudetud planeeringud).
Hoonejaotusplaanid notarile ja pangale (Et korteriomandid oleksid korrektsed).
Aitame esmalt välja selgitada, mida sinu kortermaja tegelikult vajab.
Herne 15 Tartus kortermaja renoveerimisprojekt
Arhitekti TASE 8
Projekteerimiskogemus 20+ aastat
Menetluskogemus enamikes omavalitsustes
Üks partner kogu renoveerimisprotsessi jooksul
Korteriühistu juhatuse jaoks ei ole kõige keerulisem osa renoveerimisprojekti tellimine.
See on laveerimine rangete tuleohutusnõuete, ajalooliste detailide säilitamise ja ühistu eelarve vahel.
Tihti selgub, et maja tegelikud ruutmeetrid ei kattu arhiivijoonistega, keegi on ehitanud koridori arvelt vannitoa või pööningu laiemaks. Tulemus? Pank ei anna renoveerimislaenu ja notarid ei kinnita tehinguid.
Sinu ülesanne ei ole tunda ehitusseadustikku ega vaielda Päästeametiga. Jäta see meie arhitektide hooleks. Meie kaardistame olukorra ja teeme selgeks, kas vajate lihtsalt hoonejaotusplaani, varasemate tööde seadustamist või terviklikku rekonstrueerimisprojekti.
Kesk 50 Tartus kortermaja renoveerimisprojekt
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Vanade kortermajade puhul on see üsna tavaline. Aastate jooksul on korteritesse ehitatud vannitube ja WC-sid, muudetud ruumiplaneeringuid ühisruumide arvelt ning tehtud muid ümberehitusi, mida vanadel hoone plaanidel ning joonistel ei ole.
Sellisel juhul tuleb esmalt fikseerida hoone tegelik olukord. Vajadusel 3D mõõdistame terve kortermaja ning koostame projekti olemasoleva olukorra põhjal, mitte vanade ja ebatäpsete jooniste järgi.
Jah. Eriti miljööväärtuslikul alal alustame keerulisemate projektide puhul sageli suhtlusest kohaliku omavalitsusega.
Me ei tee lihtsalt projekteerimist, vaid pakume kogu protsessi projektijuhtimist (alates hoone mõõdistamisest kuni ümberehituste seadustamisteni). Oleme tulemuses kindlad, et tavaliselt jätame 30% projekti tasust viimaseks makseks – selle esitame alles siis, kui majal on ametlik ehitusluba käes.
Arutame ametnikega läbi maja, kavandatavad muudatused ja võimalikud piirangud ning viime projekti ehitusloa menetluseni. Vajadusel kaasame konstruktorid, eriosade projekteerijad ja tuleohutuseksperdi.
Sageli saab, kuid esimese sammuna ei tasu kohe ehitusprojekti tellida.
Kõigepealt vaatame, kas krunt ja hoone üldse võimaldavad korterite arvu suurendada. Katusealuse väljaehitamisel ja uute korterite lisamisel võivad määravaks saada nõuded lisaparkimiskohtadele, haljastuse nõuded, trepikodade lahendus ja tuleohutus.
Kõigepealt tasub välja selgitada, kas idee on üldse teostatav. Alles siis projekteerida.
Jah kõigile kolmele.
Pangale: Pank usaldab linnavalitsust. Kui meie teeme ehitusprojekti ja toome teile ehitusloa, on pank aksepteerib seda samuti.
Toetustele (KredEx): Koostame projekti nii, et see vastaks toetuste energiatõhususe nõuetele (soojustus, ventilatsioon). Vajadusel kaasame eriosade projekteerijad.
Ehitajale: Teeme nn laiendatud eelprojekti, mis on detailsem kui tavaline eelprojekt, sisaldades olulisi sõlmi. Ehitaja saab selle põhjal teha adekvaatse hinnapakkumise, kuid teie ei pea maksma kümneid tuhandeid eurosid massiivse "põhiprojekti" eest.
Kõige õigem esimene samm on rääkida arhitektiga. Rääkige meile oma kortermaja renoveerimisplaanidest ja muredest. Tuleme vaatame hoone üle, teeme esmase analüüsi krunti ja hoonet puudutavatest piirangutest ning paneme paika loogilise ja säästliku tegevusplaani.
Absoluutselt! See on kõige mõistlikum lähenemine.
Me kirjutame renoveerimisprojekti sisse spetsiaalse peatüki "Etapilisus". Näiteks: 1. etapp on katuse soojustamine; 2. etapp vundament ja fassaad; 3. etapp akende vahetus. Nii on teil linna luba kogu tervikule olemas, aga ehitate ja taotlete kasutuslube täpselt sellises tempos, nagu ühistul raha koguneb.
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit. Autem dolore, alias, numquam enim ab voluptate id quam harum ducimus cupiditate similique quisquam et deserunt, recusandae.
Kui eesmärk on jõuda projekti ja ehitusloani, tasub vana kortermaja puhul arvestada ligikaudu poole aastaga.
Tegelik ajakulu sõltub hoone keerukusest, vajalike spetsialistide kaasamisest, kooskõlastustest ning sellest, kui kiiresti saavad korteriühistu liikmed vajalikke otsuseid teha.
Kõige paremini liiguvad projektid, kus juhatuses on üks aktiivne kontaktisik, kes suhtleb projekteerijaga ja jagab infot korteriomanikele.
Mõnikord on.
Tuleohutusnõuete puhul ei tasu automaatselt valida kõige kallimat lahendust. Olemasolevate vanade hoonete puhul võib olla võimalik leida alternatiivne lahendus, kuid see tuleb põhjendada ja tuleohutusspetsialistiga läbi töötada.
Oleme sellistes olukordades kaasanud projekteerimise käigus tuleohutuseksperdi ning arutanud lahendusi Päästeametiga. Eesmärk on leida nõuetele vastav, kuid majaomanikele mõistlik lahendus.
Jah. Renoveerimisprojekti käigus viime arhitektuursed plaanid ja tehnosüsteemid (tehtud vannitoad, muudetud küttekolded) vastavusse praeguse olukorraga. Ehitusloa saamisega legaliseerib linnavalitsus need muudatused. Omaniku ja ehitaja vastutada jääb muidugi see, et need torud ja juhtmed oleksid ka füüsiliselt kvaliteetselt paigaldatud.
Kõige õigem esimene samm on rääkida arhitektiga. Rääkige meile oma kortermaja renoveerimisplaanidest ja muredest. Tuleme vaatame hoone üle, teeme esmase analüüsi krunti ja hoonet puudutavatest piirangutest ning paneme paika loogilise ja säästliku tegevusplaani.
Arhitektiga tasub esmalt läbi vaadata hoone ruumilised võimalused ja krundi piirangud.