Vanade kortermajade puhul on see üsna tavaline. Aastate jooksul on korteritesse ehitatud vannitube ja WC-sid, muudetud ruumiplaneeringuid ühisruumide arvelt ning tehtud muid ümberehitamisi, mida vanadel hoone plaanidel ning joonistel ei ole.

Sellisel juhul tuleb esmalt fikseerida hoone tegelik olukord ja teha uued kortermaja korruseplaanid, vaated, lõiked. Need saavad aluseks renoveerimisprojekti ja hoone jaotusplaanide koostamisel.

Vajadusel 3D mõõdistame terve kortermaja ning koostame projekti olemasoleva olukorra põhjal, mitte vanade ja ebatäpsete jooniste järgi.

Jah. Keerulisemate projektide puhul alustame sageli suhtlusest kohaliku omavalitsusega (sh. miljööväärtuslikul hoonestusalal).

Me ei tee lihtsalt projekteerimist, vaid pakume kogu protsessi projektijuhtimist (alates hoone mõõdistamisest kuni ümberehituste seadustamisteni). Oleme tulemuses kindlad, seetõttu jätame 30% projekti tasust viimaseks makseks – selle esitame alles siis, kui kortermajal on ametlik ehitusluba käes.

Arutame ametnikega läbi maja, kavandatavad muudatused ja võimalikud piirangud ning viime projekti ehitusloa menetluseni. Vajadusel kaasame konstruktorid, eriosade projekteerijad (vesi, kanal, küte, elekter) ja tuleohutuseksperdi.

Sageli saab, kuid esimese sammuna ei tasu kohe ehitusprojekti tellida.

Kõigepealt vaatame, kas krunt ja hoone kuju ja kõrgus üldse võimaldavad korterite arvu suurendada. Katusealuse väljaehitamisel ja uute korterite lisamisel võivad määravaks saada nõuded lisaparkimiskohtadele, haljastuse nõuded, trepikodade lahendus ja tuleohutus.

Kõigepealt tasub välja selgitada, kas idee on üldse teostatav. Alles siis projekteerida.

Jah kõigile kolmele.

Absoluutselt! See on kõige mõistlikum lähenemine.

Me kirjutame renoveerimisprojekti sisse spetsiaalse peatüki "Etapilisus".

Näiteks:

1. etapp on katuse soojustamine;

2. etapp vundament ja fassaad;

3. etapp akende vahetus.

Nii on teil linna luba kogu tervikule olemas, aga ehitate ja taotlete kasutuslube täpselt sellises tempos, nagu ühistul raha koguneb.

Hoonejaotusplaanid on notariaalse kasutuskorra, erikasutusõiguse või korteriomandite piiride määramise oluline alusdokument. Nende alusel saab notar koostada vajalikud lepingud ning vajadusel tehakse muudatused kinnistusraamatus.

Kuid hoone jaotusplaanid ei seadusta omavolilisi ümberehitusi.

Kui kortermajas on aastate jooksul:

siis tuleb need enamasti enne seadustada ning alles seejärel koostada hoonejaotusplaanid.

Kui aga tegemist on olukorraga, kus soovitakse lihtsalt määrata korterite, panipaikade, kuuride, parkimiskohtade või ühiskasutuses olevate pindade kasutuskord ning ehitis vastab olemasolevatele ehitusdokumentidele, võib hoonejaotusplaanidest täiesti piisata.

Seetõttu alustame meie alati olemasoleva olukorra hindamisest. Vaatame üle Ehitisregistri andmed, olemasolevad projektid ning mõõdistame hoone tegeliku olukorra. Selle põhjal saame öelda, kas teie puhul piisab hoonejaotusplaanidest või on enne vajalik renoveerimis- või seadustamisprojekt.

Koostame hoone mõõdistuse põhjal ka täpsed korruseplaanid, mille alusel saab arhitekt vormistada nõuetekohased hoonejaotusplaanid notari jaoks.

Notar aksepteerib hoone jaotusplaane, kui need on allkirjastatud vähemalt

arhitekt TASE 7 ja KOV-i ehitusnõunike poolt.

Kui eesmärk on jõuda projekti ja ehitusloani, tasub vana kortermaja puhul arvestada ligikaudu poole aastaga (Tartus või Tallinnas võib vahel kuluda isegi aasta).

Tegelik ajakulu sõltub hoone keerukusest, vajalike spetsialistide kaasamisest, kooskõlastustest ning sellest, kui kiiresti suudavad korteriühistu liikmed vajalikke otsuseid teha.

Kõige paremini liiguvad projektid, kus juhatuses on üks aktiivne kontaktisik, kes suhtleb projekteerijaga ja jagab infot korteriomanikele.

Mõnikord on.

Tuleohutusnõuete puhul ei tasu automaatselt valida kõige kallimat lahendust. Olemasolevate vanade hoonete puhul võib olla võimalik leida alternatiivne lahendus, kuid seda tuleb põhjendada ja vajadusel tuleohutusspetsialistiga (tavaliselt endine päästeameti töötaja) läbi töötada.

Oleme sellistes olukordades kaasanud projekteerimise käigus tuleohutuseksperdi ning arutanud lahendusi Päästeametiga. Eesmärk on leida nõuetele vastav, kuid majaomanikele mõistlik lahendus.

Jah. Renoveerimisprojekti käigus viime arhitektuursed plaanid ja tehnosüsteemid (tehtud vannitoad, muudetud küttekolded) vastavusse praeguse olukorraga. Ehitusloa saamisega legaliseerib linnavalitsus need muudatused.

Kõige õigem esimene samm on rääkida arhitektiga. Rääkige meile oma kortermaja renoveerimisplaanidest ja muredest. Teeme esmase analüüsi krunti ja hoonet puudutavatest piirangutest, vajadusel tuleme vaatame hoone üle ning paneme paika loogilise ja säästliku tegevusplaani.

Arhitektiga tasub esmalt läbi vaadata hoone ruumilised võimalused ja krundi piirangud.