Miks arhitekti ja sisearhitekti koostöö on oluline vana maja renoveerimisel?

Vana maja renoveerimine ei tähenda ainult uue siseviimistluse tegemist või ilusama interjööri loomist. Hästi toimiv kodu sünnib siis, kui arhitektuur, ruumiplaneerimine ja sisearhitektuur töötavad koos juba renoveerimisprojekti algusest peale.

Praktikas nähakse sageli sisearhitekti alles projekti lõppfaasis — siis, kui on aeg valida värvitoone, mööblit või valgusteid. Tegelikult mõjutavad ruumiplaneering, tehnilised lahendused ja sisekujundus üksteist palju rohkem, kui esmapilgul tundub.

Eriti oluline on arhitekti ja sisearhitekti koostöö vana maja renoveerimise puhul, kus olemasolev hoone seab piiranguid, kuid samal ajal peidab endas palju potentsiaali.

Vana maja renoveerimine algab läbimõeldud ruumist

Sisearhitekt Merje Müürisepp-Tamm toob välja, et arhitekt ja sisearhitekt vaatavad ruumi erineva nurga alt ning just see loobki tugeva lõpptulemuse:

„Sisearhitekt mõtleb teistmoodi. Ta mõtleb kappide ja ruumilise toimimise peale teistmoodi kui arhitekt. Kõige parem tulemus sünnib siis, kui koostöö algab kohe projekti algfaasis.“

Kui arhitekt loob hoone struktuuri ja ruumilise loogika, siis sisearhitekt aitab ruumil päriselt tööle hakata.

Mis probleeme tuleb lahendada renoveerimiste puhul?

Vanade majade renoveerimisprojektides tuleb sageli lahendada palju enamat kui lihtsalt uus siseviimistlus. Tuleb leida:

sobiv ruumiplaneering,
loomulik valgus,
trepi või tehnoruumi asukoht,
mööbli paigutus,
valgustuslahendused,
panipaigad ja igapäevane funktsionaalsus.

Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui vana maja tuleb kohandada tänapäevase elu vajadustega. Näiteks soovitakse välja ehitada katusealust korrust, tuua majja maaküte või muuta ruumide kasutusloogikat täielikult.

Sellistes olukordades ei piisa ainult tehnilisest projektist. Ruum peab toimima tervikuna.

Merje Müürisepp-Tamm kirjeldab, et inimesed jõuavad sisearhitekti juurde sageli hetkel, kui nad tunnevad, et ise enam tervikut kokku panna ei oska:

„Nad tulevad spetsialisti juurde siis, kui tunnevad, et ise enam hakkama ei saa.“

Sageli ei ole probleem selles, et inimesel puuduksid ideed või inspiratsioon. Pilte ja mõtteid on palju. Keeruline on hoopis mõista, kuidas kõik need lahendused päriselus omavahel toimima hakkavad.

Eriti keeruliseks muutub olukord siis, kui vana maja tuleb kohandada tänapäevase elu vajadustega. Näiteks soovitakse välja ehitada katusealust korrust, tuua majja maaküte või muuta ruumide kasutusloogikat täielikult.

Renoveerimisprojekt ei ole ainult tehniline töö

Kodurenoveerimise juures ei otsi inimesed ainult jooniseid või tehnilisi lahendusi. Sageli soovitakse kindlustunnet, et tehtavad otsused on õiged ning lõpptulemus kestab ajas.

Vana maja renoveerimise puhul võivad valed otsused hiljem väga kalliks maksma minna. Halb ruumiplaneering, läbimõtlemata valgustus või ebaloogiline mööblipaigutus hakkavad igapäevaelus kiiresti häirima.

Sellepärast ongi arhitekti ja sisearhitekti koostöö oluline — üks mõtleb hoone tervikule, teine inimese igapäevasele kasutuskogemusele.

Sisearhitekt Helen Jõgi toob vestluses välja, et inimesed ootavad sageli isegi rohkemat kui lihtsalt oma esialgsete soovide täitmist:

„Ta ootab midagi enamat veel lisaks oma unistustele.“

Hea renoveerimisprojekt ei loo ainult ilusat ruumi. See loob keskkonna, kus on päriselt hea elada.

Hea tulemus sünnib koostöös

Kõige õnnestunumad projektid sünnivad siis, kui klient, arhitekt, sisearhitekt ja ehitaja töötavad ühise eesmärgi nimel.

Usaldus mängib siin väga suurt rolli. Kui klient on avatud koostööle ning spetsialistid kaasatakse õigel hetkel, sünnivad lahendused, mis on nii praktilised, esteetilised kui ajas kestvad.

Merje Müürisepp-Tamme sõnul on just arhitekti ja sisearhitekti koostöö see, mis aitab saavutada terviklikuma tulemuse:

„Need kaks asja koos teevad iga lahenduse täiuslikumaks.“

Hästi renoveeritud kodu ei sünni juhuslikult.

See sünnib läbimõeldud ruumist, tugevast koostööst ja oskusest näha tervikut juba enne ehituse algust.