See ei ole see, mida arvataks.

"Kõige raskem nii kliendile kui arhitektile on teadmatus," ütleb Tiit. "Sa teed projekti valmis ideaalsest lahendusest lähtudes ja siis võtad konstruktsiooni lahti. Selguvad tõsiasjad — kuskil on midagi mäda, kuskilt on ära vajunud, tuleb palke vahetada."

See teadmatus ei ole viga, mida saab vältida parema planeerimisega. See on vana maja olemus. Seinad ei räägi enne, kui nad lahti tehakse. Aga see ei tähenda, et vana kortermaja renoveerimine oleks halb investeering. Arhitektina näeb ta seda teisiti.

"Need vanad majad on tihti toredad — isegi toredamad kui kaasaegsed majad," ütleb Tiit. "Toona ei mõõdetud ruutmeetreid nii nagu täna. Tubade pindalad on inimlikud."

Võrdluseks: uutes kortermajades on arendajate soov järjest väiksemaid kortereid teha. Vannituba on olemas, köök on olemas — aga korter läheb järjest kitsamaks. "Lõpuks on kuskil piir ees ja selline korter muutub pere jaoks ahistavaks."

Vana puitmaja annab ruumi. Arhitektina saab neid lahendada mõnusalt — mitte kitsenduste, vaid võimaluste sees.

Teine põhjus, miks aina rohkem inimesi ostab väikseid kortermaju miljööväärtuslikel aladel endale tervikuna — linnamajana — on asukoht. Miljööväärtuslikud alad asuvad reeglina kesklinna lähedal. Lapsed saavad kooli ise kõndida. Sa ei ela autos. Sa ei ole see "autojuht", kes veab lapsi igasse trennisse äärelinnast. See vabadus on midagi, mida ei saa osta ühestki uusarendusest.

Siin on Tiidu vastus üllatavalt otsekohene — kahe aspektiga.

Esiteks: funktsionaalne ja esteetiline pool.

Vanades kortermajades on ruumiplaneering tihti seadustamata. Vannitoad on ümber ehitatud omavoliliselt — ja mitte ainult vannitoad. "Siis on küsimus selles, et see tuleb kas legaliseerida või üldse planeerida kõik siselahendused uuesti sisse," selgitab Tiit.

Arhitekt näeb, mis on tegelikult võimalik, mis vajab seadustamist ja kuidas lahendada siseplaneering nii, et see töötab nii elu kui seaduse jaoks. See ei ole bürokraatia — see on vundament, millele saab ehitada.

Teiseks: seadusandlik pool.

"Kui te lihtsalt ehitate ja teete oma vanas kortermajas, siis te rikute seadust. Ja see ei ole see asi, mida ma soovitaks."

Miljööväärtuslikul alal on nõuded rangemad kui mujal. Fassaadi ilme, katusekuju, akende proportsioonid — kõik see on kooskõlastuste teema. Ilma arhitektita ei tea sa, mida küsida, kellelt küsida ega mis järjekorras asju ajada.

Kui sul on vana kortermaja või puitmaja miljööväärtuslikul alal ja mõtled renoveerimisele, on esimene samm lihtne — räägi arhitektiga enne, kui midagi ehitama hakkad.

Mitte sellepärast, et seadus seda nõuab. Vaid sellepärast, et see on ainus viis teada saada, mis sinu konkreetse maja puhul on võimalik, mis maksab ja mis järjekorras asjad käivad.