Katusealuse väljaehitamine: 5 pudelikaela, mille peale majaomanik alguses ei mõtle
Katusealuse väljaehitamine: 5 pudelikaela, mille peale majaomanik alguses ei mõtle
Katusealuse väljaehitamine tundub esmapilgul üks loogilisemaid viise maja suuremaks teha.
Kasutamata pööningust võib saada uus magamistubade korrus, kodukontor või vannituba. Vanades kortermajades võib pööningu väljaehitus aidata isegi kogu maja renoveerimist rahastada, kui katuse alla luuakse uusi kortereid või laiendatakse olemasolevaid.
Esmapilgul tundub kõik lihtne: katus on olemas, põrand on olemas ja ruutmeetreid näib olevat palju.
Praktikas võivad katusealuse ehituse suurimad probleemid asuda hoopis alumisel korrusel, katuse konstruktsioonides või kortermaja puhul maja hoovis ja trepikojas.
1. Kuhu paigutada trepp, ilma et alumine korrus kannataks?
Trepp on katusealuse väljaehitamisel üks kõige alahinnatumaid otsuseid.
Trepp koos mademete ja peale-mahatulekuga võib võtta ligikaudu 6–8 m² põrandapinda ehk väikese toa jagu ruumi. Seetõttu ei piisa sellest, et pööningul on ruumi kaheks magamistoaks. Kõigepealt tuleb leida koht, kust sinna pääseb.
Viilkatusega majas on trepp sageli mõistlik paigutada võimalikult hoone keskossa. Nii saab katusekorruse ruumid jagada mõlemale poole treppi ja väärtuslik kõrgem katusealune pind ei kulu pikale koridorile.
Hea asukoht võib olla näiteks esiku ja elutoa vahel.
Samuti tasub vältida olukorda, kus üles pääseb ainult läbi esiku porise nn musta tsooni.
Mõnikord tuleb trepi kohal katust isegi muuta. Kui trepist üles liikudes tuleb kaldlagi liiga kiiresti vastu, võib lahendus olla väike vintskapp, mis annab vajalikku kõrgust ja toob trepikotta valgust.
Mõnikord nõuab hea trepilahendus ka väikese vintskapi lisamist. See võib lahendada trepist üles liikudes pealöömise probleemi ning tuua trepikotta loomulikku valgust.
Seetõttu ei alga hea katusealuse projekt alati küsimusest „mitu tuba siia mahub?”.
2. Katusealune on liiga madal – kas katust või seinu saab tõsta?
See on üks sagedasemaid küsimusi vanade majade ja kortermajade pööningute puhul.
Paljud vanad pööningud on põrandapinna järgi suured, kuid eluruumi jaoks liiga madalad. Aga katusehari on liiga madal ja kaldlagi tuleb kiiresti vastu, et sinna eluruumid teha. Kas katust saab kõrgemaks tõsta?
Sellisel juhul tekib küsimus, kas saab tõsta katuseharja, muuta katusekallet, tõsta räästapoolseid seinu või lisada vintskapid.
Saab — aga piiratud ulatuses, eriti Tartu ja Tallinna miljööväärtuslikel aladel. Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus lubab tavaliselt harjast natuke tõsta, kuid mitte nii palju, et proportsioonid naabermajadest oluliselt erineksid.
Täpsed reeglid ei ole kirjas — see on läbirääkimiste küsimus, milles meie büroolt on varasem kogemus.
Tähtis on teada: eluruumina saab katusealust arvestada ainult siis, kui üle 2,5 meetri kõrgune ala on suurem kui alla 2,5 meetri jääv osa. Kui see nõue ei täitu, jääb ruum abiruumiks — mis mõjutab nii kasutusluba kui ka kinnisvara väärtust.
3. Pööningul on ruumi, aga sarikad ja tehnosüsteemid on ees
Teine tüüpiline probleem on see, et põrandapinda on palju, kuid vabalt planeeritavat ruumi vähe.
Ühe Tartu kortermaja omanik soovis võtta korteri juures oleva pööningu kasutusele soojustatud lisaruumina. Probleemiks olid erinevalt toestatud sarikad, pööningut läbiv ventilatsioonitorustik ja katuseluuk. Küsimus ei olnud seega selles, kui suur pööning on, vaid:
mida saab olemasolevate konstruktsioonide vahel üldse teha ilma katust oluliselt ümber ehitamata?
Enne projekteerimist tasub seetõttu kaardistada:
millised konstruktsioonid peavad säilima;
mida saab ümber paigutada;
millised tehnosüsteemid läbivad katusealust;
kas olemasoleva katuse säilitamine on mõistlik või kujuneb ümberehitamine liiga keeruliseks.
4. „Teeme kõigepealt katuse ära ja pärast mõtleme” võib minna kalliks
Vana maja renoveerimisel soovitakse töid sageli etapiviisiliselt teha. See on täiesti mõistlik, kuid etappide järjekord peab olema läbi mõeldud.
Kui teha kõigepealt uus katus ja alles hiljem otsustada katusealuse väljaehitamise üle, võib selguda, et uus katusekorrus vajab:
katusekalde muutmist;
seinte tõstmist;
vintskappe või ristviile;
uusi katuseaknaid;
trepi kohal suuremat kõrgust;
sarikate ümbertegemist.
Siis tuleb värskelt valminud katust uuesti lahti võtta. Sama kehtib fassaadi ja soojustamise kohta. Kui räästad, seinapaksused ja katuse liited ei ole lõplikust lahendusest lähtudes läbi mõeldud, võib järgmine etapp sundida eelmise töö ümber tegema.
See ei tähenda, et kogu maja peab korraga valmis ehitama.
Maja renoveerimisprojekt võib olla etapiline, kuid lõplik lahendus peaks olema teada enne esimese etapi ehitamist.
Nii saab teha näiteks katuse esmalt korda ja katusekorruse hiljem välja ehitada, ilma et uus töö eelmise lõhuks.
5. Kortermajas võib pööningu väljaehitamise takistus olla hoopis mujal?
Kortermaja puhul lisanduvad probleemid, mida eramajas sageli ei ole.
Kui olemasolev korter laieneb katuse alla, ei pruugi korterite arv majas muutuda. Kui pööningule rajatakse aga täiesti uued korterid, võivad mängu tulla parkimis-, haljastus- ja krundikasutuse nõuded.
Nii võib juhtuda, et katuse all on ruumi küll, kuid projekti takistus asub maja hoovis.
Teine suur teema on trepikoda. Ühes Tartu Herne tänava kortermajas oli katusealune, mida oleks saanud ruumiliselt kasutusele võtta. Hoone küljes oli ka trepikoda, mida oleks olnud loogiline katusekorrusele pikendada.
Probleem ei olnud arhitektuurses lahenduses, vaid omanike kokkuleppes. Alumiste korruste omanikud ei soovinud, et trepikoda muutuks läbikäidavaks ja senisest avalikumaks. Kokkulepet ei saavutatud ning normaalset juurdepääsu pööningule ei saadud lahendada.
Kortermajas võib lisaks muutuda kogu hoone tuleohutuslahendus. Kui pööningust saab uus kasutatav korrus, tuleb hinnata olemasolevat trepikoda ja evakuatsiooni. Mõnel juhul on vaja tuleohutuseksperdi abi või täiendavaid lahendusi.
Millest katusealuse väljaehitamist alustada?
Mitte ehitajast. Ja mitte sellest, mitu katuseakent pööningule mahub. Kõigepealt tasub vastata küsimusele:
kas minu idee on selle maja puhul üldse realistlik ja millisel kujul?
Ühes majas võib pudelikaelaks saada trepp. Teises pole piisavalt katuse kõrgust. Kolmandas on sarikate toestused täpselt seal, kuhu soovitakse uut magamistuba.
Esimene samm võib olla olemasoleva olukorra ja võimaluste analüüs: mida saab olemasoleva katuse piires teha, mida oleks vaja muuta ning millised piirangud tuleks lahendada enne põhjalikumat projekteerimist.
Meie arhitektuuribüroo pakub esmast konsultatsiooni tasuta — ilma kohustuseta.
Tuleme kohale, vaatame maja üle ja ütleme ausalt, mis sinu konkreetse olukorraga edasi teha.
Soovid alustada?
LITSENSID
Tase Arhitekt 8
Eesti Arhitektide Liidu liige
Muinsuskaitselitsents
© Projektbüroo Sport OÜ - Raekoja plats 1, Tartu - Reg. 16851243 - Blogi
PUITHOONEKORDA.EE