Renoveerimisprojektist ehitusloani - reaalse puitmaja renoveerimine
Renoveerimisprojektist ehitusloani - reaalse puitmaja renoveerimine
Vana puitmaja eterniitkatus laseb läbi. Fassaadivärv koorub. Osa aknaid on aastate jooksul vahetatud plastikakende vastu, osa on veel vanad puitaknad. Maja on külm ja korteriomanikud räägivad juba aastaid, et „peaks ükskord renoveerimise ette võtma“.
Aga kust alustada?
Vaatame ühe reaalse Tartu miljööväärtuslikul alal asuva puitkortermaja näitel, kuidas vana maja renoveerimise mõte jõudis projektist ehituseni.
Vana maja renoveerimine algab tervikpildist
Sellises olukorras on paljud Eesti vanad puitkortermajad. Korteriühistu teab üsna hästi, mis on majal valesti, kuid ei tea, kust renoveerimisega alustada.
Sellise maja puhul ei ole mõistlik vaadata katust, fassaadi, aknaid ja soojustust täiesti eraldi.
Kortermaja renoveerimisprojekt aitab enne ehitust paika panna, milliseks maja tervikuna kujuneb.
Näiteks mõjutab fassaadi soojustamine aknapalesid, soklit ja hoone proportsioone. Uued aknad peavad sobima fassaadilahendusega. Soojustatud maja puhul tuleb läbi mõelda ka ventilatsioon.
Eriti oluline on terviklahendus miljööväärtuslikul alal, kus kõiki tavapäraseid ehituslahendusi ei pruugi olla võimalik kasutada.
Miljööväärtusliku puitmaja renoveerimisel on omad piirangud
Selle kortermaja puhul valmistati uus fassaadilaudis vana laudise profiili järgi. Hoone otsaseina soojustamisel selgus aga ehituse käigus, et osa vanast tellismüürist oli nii halvas seisukorras, et see tuli osaliselt uuesti laduda.
See on vana maja renoveerimisel tavaline probleem: kõike ei ole enne konstruktsioonide avamist võimalik näha.
Korralik maja renoveerimisprojekt ei välista üllatusi, kuid suuremad otsused on enne ehitust läbi mõeldud.
Miljööväärtuslikul alal tuleb arvestada ka hoone ajaloolise välisilmega. Fassaadilaudise profiil, akende lahendus, sokkel ja maja proportsioonid võivad kõik mõjutada seda, kas kavandatav lahendus on omavalitsusele vastuvõetav.
Milleks on vaja kortermaja renoveerimisprojekti?
Korteriühistu ei pea ise teadma, milliseid jooniseid või projektiosi on vaja.
Ühistu lähteülesanne võibki olla lihtne:
Kõigepealt tuleb hinnata hoone olemasolevat olukorda ja piiranguid. Vanade puitmajade puhul tuleb kontrollida ka olemasolevaid jooniseid, sest arhiiviplaanid ei pruugi vastata tegelikult ehitatud majale.
Seejärel saab koostada arhitektuurse lahenduse ning selgitada välja, kas vaja on konstruktorit, tuleohutusspetsialisti või eriosade (vesi, kanal, küte, elekter) projekteerijaid.
Korteriühistu jaoks peaks selle protsessi tulemus olema selge: mida majaga tehakse ja millises järjekorras edasi liigutakse.
Kui kortermajas on tehtud hulgaliselt ümberehitamisi ja vanad paberplaanid ei vasta kuidasgi enam tegelikkusele, siis esimeseks sammuks on hoone mõõdistamine ja mõõdistusprojekti koostamine.
Kes ajab ehitusloa ja suhtleb linnavalitsusega?
See on vanade kortermajade omanike üks sagedasemaid küsimusi.
Korteriühistu ei otsi alati lihtsalt arhitekti. Sageli otsitakse inimest, kes aitaks renoveerimisprojekti ehitusloani viia.
Miljööväärtusliku kortermaja puhul võib projekti menetluse käigus olla vaja suhelda kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga ning projekti vastavalt märkustele täiendada. Korteriühistu juhatus ei pea ise hakkama erinevate ametkondade vahel projekti juhtima.
Meie eesmärk on koostada renoveerimisprojekt, esitada vajalik dokumentatsioon Ehitisregistrisse ning tegeleda projekti menetlusega kuni ehitusloa või ehitusteatiseni.
Kas kortermaja peab korraga täielikult renoveerima?
Ei pea. Paljudel korteriühistutel ei ole võimalik teha korraga uut katust, fassaadi, soojustust ja kõiki aknaid. Seetõttu saab kortermaja renoveerimise projektis jagada etappideks. Me kirjutame renoveerimisprojekti sisse spetsiaalse peatüki "Etapilisus". Näiteks:
katus ja pööningu soojustamine;
fassaad ja vundament;
aknad;
järgmised tehnosüsteemid ja muud tööd.
Renoveerimise etapid saab projektis eraldi kirjeldada. Terviklik hoone renoveerimisprojekt ei tähenda, et kõik tööd tuleb teha korraga (ehk korteriühistu kogub veel raha järgmise etapi jaoks). See tähendab, et enne esimese etapi alustamist on teada, kuhu maja tervikuna liigub.
Kust kortermaja renoveerimisega alustada?
Kui teie maja vajab uut katust, fassaadi, soojustamist või pöönigu väljaehitamist, ei pea te enne arhitekti poole pöördumist teadma, millist projekti tellida.
Meie aitame hinnata olemasolevat olukorda, panna paika vajalikud projektid ning juhtida kortermaja renoveerimisprojekti ehitusloa või ehitusteatiseni.
Soovid alustada?
LITSENSID
Tase Arhitekt 8
Eesti Arhitektide Liidu liige
Muinsuskaitselitsents
© Projektbüroo Sport OÜ - Raekoja plats 1, Tartu - Reg. 16851243 - Blogi
PUITHOONEKORDA.EE